Milleks mulle maastikuarhitektuur?
Tavainimesele võib mõiste "maastikuarhitektuur" tunduda müstilise ja kaugena. Tegeleb see siis arhitektuuri või loodusega? On see peenem nimi aiakujundusele ja projekteerivad maastikuarhitektid maju ka?
Kõige lihtsam selgitus on, et maastikuarhitektuur tegeleb väliruumiga - nii linnas kui maal, eraomandil kui avalikult kasutataval alal. Hooneid maastikuarhitektid ei tee, küll aga kõike muud, mis jääb majade vahele või lausa peale.
ERAAIAD
Kindlalt võib öelda, et kõik inimesed on maastikuarhitektuuriga kokku puutunud. Väljakuid ja parke on igas linnas, kuid ka naabri aia võis just maastikuarhitekt kujundada. Aga milleks erialasid dubleerida? Peamine erinevus aiakujundajate ja maastikuarhitektide vahel on suhtumine ruumi. Aiakujundajate looming võib teinekord väga taimekeskne olla, kuid olenevalt tellija soovidest võib see just ka õige lähenemine olla. Maastikuarhitektide ruumitunnetus ja -käsitlus põhinevad teistel alustel ning seda on näha ka lõpptulemuses. Muidugi sõltub viimane eelkõige aiaomaniku ja projektiautori nägemustest.
KORTERMAJAD
Ka kortermajade elanikud ei pea taluma suvalisi keskkondi oma kodude ümber. Praegusel ajal koosneb majadevaheline ruum enamasti parklast ja muruplatsist ning silmatorkavast (või -riivavast) prügimajast. Need kõik on vajalikud, kuid piiratud kasutamisvõimalusega. Samuti ei paku need funktsioonid suurt midagi majaelanikule - ei saa õues aega viita ega ole ilus vaade aknast. Aegade jooksul on kortermajade ümbrus olnud mõjutatud anonüümsusest ja hoolimatusest. Kuna igaüks ei saa suure maja hoovis teha just seda, mida ta tahab, siis häirib teiste inimeste vaba tegevus elanikke veelgi rohkem. Paljude korterite elanike üksmeel tundub võimatu, kuid on siiski saavutatav. Kui luua ilus ja võimalikult palju tegevusi soosiv majahoov, siis on ka nende inimeste arv suurem, kes õueruumi ei lõhu. Keskkonnapsühholoogias on ammu väljaselgitatud, et kui kujundus vastab kasutaja soovidele ning arvestab nende ideede ja vajadustega, siis hoiavad inimesed keskkonda ka ise paremini. Õige majahoov peakski ju just selle maja elanike unistustega klappima. Nii tekib suhestumine ümbrusega ning omanikutunne.
Huvitav artikkel kortermajade ümbruse teemal avaldati ka Postimehe kinnisvara lisas.
ERAMUTE PIIRKOND
Uued elurajoonid mõjuvad sageli kõledatena seetõttu, et haljastus puudub või on veel noor. Iga eramu aias kasvavad taimed annavad piirkonna üldmuljele oma panuse, kuid planeeringutega ette nähtud üldmaad on sageli tähelepanuta jäänud. Kuigi üldmaa krundid kuuluvad enamasti kohalikule omavalitsusele, ei tähenda see, et piirkonna elanikel poleks sõnaõigust. Vaadake oma kodukandis ringi ning mõelge, millest te puudust tunnete või kuidas hubasust tekitada. Kas lastel pole kuskil liiklusest eraldatult mängida? Kas naabruses on juba palju tuttavaid tekkinud, kellega ühisel lõkkeplatsil Jaanipäeva pidada? Kas mehed tahaksid koos korvpalli mängida? Arutage kogukonnaga oma plaanid läbi ning hakake tegutsema. Paljusid asju saavad elanikud ise teha, kuid sageli saavutatakse eksperdi kaasamisel parem tulemus. Maastikuarhitekt analüüsib hetkeolukorda ning leiab optimaalsemad viisid soovide täitmiseks. Rahalist abi võib küsida ka kohalikult võimult. Elanike enda poolt tulevasse initsiatiivi peaks ju positiivselt suhtuma ning üldiselt soositakse Eestis kodanikualgatusi üha enam.
